Veidi sellest haigusest…<\/p>\n\n\n\n
Epilepsia on n\u00e4rvis\u00fcsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Epilepsia on eestlastele tuntud ka langet\u00f5ve nime all, mis on aga vana, ebat\u00e4pne ja eksitav termin. Epilepsia ei v\u00e4lista andekust. Mis \u00fchendab j\u00e4rgmisi inimesi: Socrates, Pythagoras, Aleksander Suur, Julius Caesar, Peeter Suur, Napoleon Bonaparte, Fjodor Dostojevski, Vincent van Gogh, Alfred Nobel? Nad olid oma ala t\u00f5elised suurkujud ja veel \u2014 neil k\u00f5igil oli epilepsia. Kommentaarid on vist liigsed? Epilepsiahaige on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste m\u00f5istvat suhtumist ja abi. Hoogudevahelisel perioodil s\u00e4iluvad nende v\u00f5imed ja vajadused t\u00e4ielikult. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on epilepsiaga inimesi rohkem, kui \u00fcldiselt arvatakse.<\/p>\n\n\n\n
Mis on epilepsia p\u00f5hjus?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Epileptilisi hooge p\u00f5hjustab peaaju n\u00e4rvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus (peamiselt ajukoores), mis katkestab l\u00fchikeseks ajaks aju normaalse tegevuse \u2014 tekib epileptiline hoog. Epilepsiat v\u00f5ivad p\u00f5hjustada raseduse v\u00f5i s\u00fcnnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasas\u00fcndinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, m\u00fcrgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka k\u00f5ige p\u00f5hjalikuma uurimisega p\u00f5hjust kindlaks teha.<\/p>\n\n\n\n Millised on epileptilised hood?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo t\u00fc\u00fcpideks<\/strong>. Hoo t\u00fc\u00fcbid v\u00f5ib jaotada kaheks. Generaliseerunud hoo <\/strong>korral kaotab inimene teadvuse, v\u00f5ib kukkuda maha, \u00fcle kogu keha tekivad t\u00f5mblused, esineda v\u00f5ivad \u00e4kilised v\u00f5patused ja ka l\u00fchiajalised teadvuse v\u00e4ljal\u00fclitumised. M\u00f5nikord v\u00f5ib haige hoo ajal keelt v\u00f5i p\u00f5ske hammustada, samuti v\u00f5ib tekkida tahtmatu urineerimine. Hoo ajal haige valu ei tunne. Fokaalse hoo <\/strong>puhul haige tavaliselt ei kuku, tekivad tahtele allumatud liigutused j\u00e4seme(te)s v\u00f5i n\u00e4os. Teadvuse s\u00e4ilimise puhul ei pruugi muud v\u00e4ljendust ollagi. Fokaalset t\u00fc\u00fcpi hoogu haiged ise sageli ei pane t\u00e4helegi, see v\u00f5ib m\u00e4rkamatuks j\u00e4\u00e4da ka kaaslastele (eriti lapseeas). Hoo t\u00fc\u00fcbi m\u00e4\u00e4ramiseks on vajalik hoo v\u00f5imalikult t\u00e4pne kirjeldus (pealtn\u00e4gijate abil) ja m\u00f5ningad uuringud (n\u00e4iteks elektroentsefalograafia).<\/p>\n\n\n\n Epilepsiaga laps lasteaias ja koolis<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui haigus on ravimitega kontrolli alla saadud ja puuduvad teised takistavad asjaolud, k\u00e4ivad epilepsiahaiged lapsed tavalasteaias ja -koolis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Haigushood ja aastaid kestev ravimite tarvitamine v\u00f5ivad lapses tekitada alav\u00e4\u00e4rsustunnet. Et seda \u00e4ra hoida, on vaja m\u00f5istvat suhtumist nii kasvatajate, \u00f5petajate kui kaaslaste poolt.<\/p>\n\n\n\n Oluline on t\u00e4hele panna, et lapse \u00e4kiline teadvuskaotus ei pruugi alati olla epilepsiahoog, tegu v\u00f5ib olla lihsalt minestusega. Teadvuse kaotus v\u00f5ib olla tingitud ka veresuhkru j\u00e4rsust langusest, mis erinevalt epileptilisest hoost vajab kiiret arstiabi. Seet\u00f5ttu on oluline, et nii kasvataja kui \u00f5petaja teaks lapse haigustest. Selleks, et lapsele \u00f5iget abi anda, on vaja esmaseid teadmisi nii haigusest kui ka esmaabist.<\/p>\n\n\n\n Oluline on meeles pidada kahte fakti:<\/p>\n\n\n\n 1) epilepsiahoog l\u00e4heb tavaliselt ise \u00fcle;<\/p>\n\n\n\n 2) hoo ajal valu ei tunta.<\/p>\n\n\n\n Kas ja kuidas v\u00f5ib epilepsia raskendada \u00f5ppet\u00f6\u00f6d?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ravimitega kontrolli all olev epilepsia ei sega tavaliselt \u00f5pinguid ega t\u00f6\u00f6d, k\u00fcll aga v\u00f5ib osa ravimeid esile kutsuda teatud rahutust v\u00f5i hajevilolekut. Epilepsiaga lapsesse tuleb suhtuda samuti kui teistesse, v\u00e4lja arvatud haigushoo ajal. Liigse hoolitsuse tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib kasvada enesekeskne inimene, kes pidevalt n\u00f5uab teistelt t\u00e4helepanu.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5imalikult v\u00e4he peaks kehtestama piiranguid. Igasugune meelep\u00e4rane tegevus ja liikumine v\u00e4rskes \u00f5hus on lapsele kasulik. V\u00f5imlemistunnis v\u00f5ib peaaegu k\u00f5ike kaasa teha, ujumine ja riistv\u00f5imleminegi on pideva j\u00e4relevalve all m\u00f5eldavad. \u00dclem\u00e4\u00e4rased pingutused ja v\u00f5istlussport ei ole siiski soovitavad.<\/p>\n\n\n\n Suure hoo j\u00e4rel tunneb laps end v\u00e4sinuna ja vajab veidike puhkust. Oleks hea, kui lasteaias ja koolis leiduks koht, kus ta v\u00f5iks lebada. Lapse kojusaatmine ei ole vajalik, kuna ta toibub kiiresti. Hoogude kordumisest koolis tuleks teavitada lapsevanemat.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui v\u00e4ikesed hood korduvad tihedasti, m\u00f5ni sekund korraga, j\u00e4\u00e4b lapsel osa s\u00f5nu v\u00f5i lauseid kuulmata. Seda ta ei pruugi ise teada, mist\u00f5ttu ei tohi talle sellistel puhkudel etteheiteid teha.<\/p>\n\n\n\n Kui haigushood hakkavad takistama \u00f5pinguid, tuleb koosk\u00f5las vanematega leida tugi\u00f5petuse v\u00f5imalus.<\/p>\n\n\n\n Kasvataja ja \u00f5petaja on isik, kelle toetust ja julgestust laps lasteaias ja koolis vajab. T\u00e4iskasvanu peab suhtuma m\u00f5istvalt \u00fcksk\u00f5ik millise puudega \u00f5pilasse ja suutma \u00f5iget k\u00e4itumist selgitada ka lapse kaaslastele. T\u00e4iskasvanu eelarvamustevaba suhtumine on aluseks, et lapsed \u00f5piksid igap\u00e4evaelus endi hulgas arvestama ka puuetega kaaslastega. Oluline on toonitada, et elu on k\u00f5igil \u00fcks ja laps ei ole s\u00fc\u00fcdi oma erip\u00e4ras.<\/p>\n\n\n\n Epilepsia ja ohutus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Epileptilise hoo peamine tunnus on v\u00f5imetus ennast kontrollida tahtele allumatu liigutush\u00e4ire v\u00f5i teadvuskao t\u00f5ttu. N\u00e4iliselt s\u00fc\u00fctud olukorrad v\u00f5ivad olude kokkusattumisel p\u00f5hjustada ootamatult t\u00f5siseid tagaj\u00e4rgi. \u00d5nnetuste v\u00e4ltimiseks on kasulik j\u00e4rgida m\u00f5ningaid ohutusreegleid.<\/p>\n\n\n\n Ohutusn\u00f5uded peavad olema olukorrale vastavad ja m\u00f5istlikud. \u00dclem\u00e4\u00e4rased piirangud takistavad igap\u00e4evast elu, \u00f5\u00f5nestavad enesekindlust ja nii tekib trots ka p\u00f5hjendatud n\u00f5uete vastu. Tuleb leida kompromiss ohutuse ja normaalse elu vahel. K\u00f5ige t\u00e4htsam on elada nii aktiivset elu kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n Inimestel avalduvad hood erinevalt ja need hood alluvad erinevalt ka ravile, mist\u00f5ttu nii nende ohuaste kui ka ohutusn\u00f5uded on m\u00f5nev\u00f5rra erinevad. J\u00e4rgnevad n\u00f5uanded on kasulikud eelk\u00f5ige \u00e4kilise teadvuskaotuse ja kukkumisega seotud hoogude korral, aga kasulikke n\u00e4pun\u00e4iteid leiavad kindlasti ka teistsuguste hoogudega inimesed.<\/p>\n\n\n\n M\u00f6\u00f6bel ja eluruumid<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ohutuse m\u00f5ttes tuleb erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata just kodule. Vaadake toas loominguliselt ringi, p\u00fc\u00fcdke paigutada m\u00f6\u00f6bel, tarbe- ja iluasjad nii, et kukkudes oleks vigastusoht v\u00f5imalikult v\u00e4ike.<\/p>\n\n\n\n Teravate nurkade peale on v\u00f5imalik panna padjakesi, paigutada ohutumaid asju ettepoole vms.<\/p>\n\n\n\n P\u00f5randal peaksid olema pehmed ja kergesti puhastatavad vaibad. Madalad aknad peaksid olema kinni ja purunemiskindlast klaasist. Klaasustel peaks olema purunemiskindel klaas v\u00f5i paigaldada hoopis teistsugune uks, kas klaasita v\u00f5i v\u00e4iksema klaasiruuduga.<\/p>\n\n\n\n Kuumad radiaatorid ja ahjud peaksid olema kaetud v\u00f5i varjestatud.<\/p>\n\n\n\n Kus v\u00e4hegi v\u00f5imalik, tuleks eelistada p\u00f5lemiskindlaid materjale. Seda eriti juhtudel, kui epilepsiaga inimene suitsetab!<\/p>\n\n\n\n Lahtine tuli on ohtlik (k\u00fc\u00fcnlad, kamin jms). Kamina ette v\u00f5iks paigutada kaitsev\u00f5re. K\u00fc\u00fcnlad peaksid p\u00f5lema ohutus kohas, kindla aluse peal ja haardeulatusest v\u00e4ljas.<\/p>\n\n\n\n Kui kodus on trepid, siis on hea katta need pehme vaibaga ja v\u00f5ib-olla isegi paigutada \u00fclemisse otsa trepist eemale lahtik\u00e4iv \u00abtrepiv\u00e4rav\u00bb.<\/p>\n\n\n\n \u00d6iste hoogude puhul on t\u00e4htis p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu magamistingimustele. Magamiseks kasutage laiemat madalat voodit. V\u00e4ga pehmed padjad v\u00f5ivad olla ohtlikud \u2014 k\u00f5huli olles v\u00f5ib nende sisse l\u00e4mbuda. M\u00f5nikord on parem eelistada magamist \u00fcldse ilma padjata.<\/p>\n\n\n\n K\u00f6\u00f6k<\/strong><\/p>\n\n\n\n Pannide ja pottide v\u00e4ljaulatuvad k\u00e4epidemed p\u00f6\u00f6rake endast eemale. Nii ei ole ootamatu hoo ajal v\u00f5imalik n\u00f5usid \u00fcmber l\u00fc\u00fca.<\/p>\n\n\n\n Vee ja s\u00f6\u00f6gi keetmisel eelistage madalamaid ja kaetud potte ja kanne.<\/p>\n\n\n\n Suhteliselt ohutud on kinnised elektrilised veekeetjad, mis ise v\u00e4lja l\u00fclituvad.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4ltige k\u00f5ndimist kuumade vedelikega! Toidupoti juures taldrikule toitu t\u00f5sta on tunduvalt ohutum kui potti t\u00f5sta taldriku juurde.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4heses koguses toitu tehes eelistage kasutada rohkem ja v\u00e4ikseid n\u00f5usid, mitte \u00fchte ja suurt.<\/p>\n\n\n\n P\u00fc\u00fcdke v\u00e4ltida v\u00e4ikeste liigutatavate gaasi- ja elektripliitide kasutamist. Neid on tunduvalt kergem \u00fcmber l\u00fckata kui paigaldatud suuri pliite.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5elge mikrolaineahju muretsemisele, see on tunduvalt ohutum kui tavaline pliit.<\/p>\n\n\n\n Vannituba ja tualett<\/strong><\/p>\n\n\n\n Veeprotseduurid v\u00e4ikestes kinnistes ruumides on potentsiaalselt ohtlikud. Hoo korral on vigastamis- ja uppumisoht suur. Seadke uksed v\u00e4ljapoole lahti k\u00e4ima, siis ei saa mahakukkunu ukse avamist takistada.<\/p>\n\n\n\n Uksi ei ole soovitatav seestpoolt lukustada. Vajadusel paigaldage uksele lukk, mida saab avada ka v\u00e4ljastpoolt.<\/p>\n\n\n\n Eelistage minna vanni v\u00f5i du\u0161i alla, kui keegi on kodus. Teatage sellest ka teistele pereliikmetele. Du\u0161i all k\u00e4imine on \u00fcldiselt ohutum kui vanniv\u00f5tmine. Ainult j\u00e4lgige, et jalgealune poleks v\u00e4ga libe, ja \u00e4rge kasutage v\u00e4ga kuuma vett.<\/p>\n\n\n\n Kodu\u00f5u<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui peres on sagedaste epileptiliste hoogudega laps, pole m\u00f5istlik lubada teda j\u00e4relevalveta m\u00e4ngima, eriti kohtadesse, kus on rohkesti ronimis-, seega ka kukkumisv\u00f5imalusi. Lapsele lubatav m\u00e4nguala peaks olema selgelt piiritletud ja ohutu.<\/p>\n\n\n\n Planeerige koduaeda hoolega. Ohutuse seisukohast on muruv\u00e4ljak parem kui sillutisega alad.<\/p>\n\n\n\n Eriti ohtlikud on veesilmad ja basseinid. Kui te neid parajasti ei kasuta, katke need kinni plaatide, v\u00f5re v\u00f5i v\u00f5rguga.<\/p>\n\n\n\n Epilepsiaga inimene peaks v\u00e4ltima t\u00f6\u00f6tamist kreissae ja teiste mootorsaagidega.<\/p>\n\n\n\n Ravimid<\/strong><\/p>\n\n\n\n V\u00e4lja minnes v\u00f5tke kaasa nii palju tablette nagu vaja l\u00e4heb, pigem veidi rohkemgi.<\/p>\n\n\n\n Ravimid on m\u00fcrgid. J\u00e4lgige, et lapsed neid k\u00e4tte ei saaks, lapsed v\u00f5ivad neid kergesti kommidega segi ajada. Ravimitel olgu kindel, lastele k\u00e4ttesaamatu koht. Pange t\u00e4hele, et ravimid oleks k\u00e4ttesaamatud ka taskus v\u00f5i k\u00e4ekotis. Lapsed on leidlikud!<\/p>\n\n\n\n Sport ja vaba aeg<\/strong><\/p>\n\n\n\n J\u00f5ukohane sportimine ja aktiivne vaba aja veetmine tuleb ainult kasuks. Eriti sobivad on m\u00e4ngulised spordialad, sellega kaasnev teistega suhtlemine on \u00e4\u00e4rmiselt vajalik.<\/p>\n\n\n\n Suplemisest ja ujumisest ei pea hoiduma, kuid seda v\u00f5ib teha ainult j\u00e4relevalve all. Seltskonnas peaksid kaaslased olema hoogudest hoiatatud ja olukorrast teadlikud. Paadiga s\u00f5ites v\u00f5i kala p\u00fc\u00fcdes on tark kasutada ohutusvesti.<\/p>\n\n\n\n Sagedaste ootamatute hoogude esinemisel peaks ka jalgrattaga s\u00f5itma j\u00e4relevalve all ja soovitatavalt kaitsevarustust (kiiver, k\u00fc\u00fcnarnuki- ja p\u00f5lvekaitsed) kasutades.<\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ohutusreeglid s\u00f5ltuvad t\u00f6\u00f6tingimustest ja hoogude iseloomust. M\u00f5ni ametikoht seab t\u00e4itjale teatud tingimusi, nii takistavad kontrollimatud epileptilised hood olla lendur, elukutseline autojuht, politseinik, s\u00f5jav\u00e4elane, tulet\u00f5rjuja, tuuker jms.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5ned t\u00f6ised situatsioonid on epilepsiaga inimesele ohtlikud ja neid peaks v\u00e4ltima. N\u00e4iteks t\u00f6\u00f6 k\u00f5rgustes, lahtise veekogu \u00e4\u00e4res, isoleeritud kohtades, liikuvate mehhanismide l\u00e4heduses, t\u00f6\u00f6 k\u00f5rgepingega, kergestipurunevate objektidega, lahtise tulega jms.<\/p>\n\n\n\n Kas epilepsia on p\u00e4rilik haigus?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Nii k\u00fcsivad peaaegu k\u00f5ik inimesed, kellel on see haigus diagnoositud. Enamasti on selle k\u00fcsimuse taga mure, kui suur on haiguse lastele edasikandumise oht.<\/p>\n\n\n\n Reeglina ei ole epilepsia p\u00e4rilik haigus.<\/strong> Oluline on aga kohe lisada, et p\u00e4rilikkusega seotu on keeruline ning mitmetel p\u00f5hjustel ei saa sellele vastata \u00fcheselt. Esiteks, termin \u00abepilepsia\u00bb ei kujuta endast ainult \u00fcht haigust, vaid suhteliselt erinevaid seisundeid, mille edasikandumise risk on samuti erinev.<\/p>\n\n\n\n Lapse saamisel ei ole epilepsia enamasti mingiks takistuseks. Lapsel, kelle \u00fchel vanemal on epileptilised hood, on oht epileptiliste hoogude tekkimiseks vaid kaduvv\u00e4ikselt suurem kui keskmiselt elanikkonnas. Samas on olemas ka harvaesinevaid p\u00e4rilikke haigusi, mille \u00fcheks s\u00fcmptomiks (paljude seast) on epileptilised hood. P\u00e4rilike haiguste k\u00fcsimuses on alati v\u00f5imalik vestelda arstiga ning vajadusel konsulteerida geneetikuga.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rilikkus ja perekondlik eelsoodumus<\/strong><\/p>\n\n\n\n L\u00e4htuvalt tekkep\u00f5hjustest v\u00f5ib lihtsustatult jagada haigusi kolmeks:<\/p>\n\n\n\n 1. P\u00e4rilikud<\/strong> haigused, mille vallandumine s\u00f5ltub ainult organismi sisemistest (p\u00e4rilikest) teguritest. Nende korral kantakse haigus edasi p\u00f5lvest p\u00f5lve selgete p\u00e4rilikkusseadusp\u00e4rasuste j\u00e4rgi, v\u00e4lised p\u00f5hjused ei m\u00e4ngi sel juhul olulist rolli (n\u00e4iteks hemofiilia).<\/p>\n\n\n\n 2. Perekondlikust eelsoodumusest <\/strong>s\u00f5ltuvad haigused, mille vallandumiseks organismi omadustest \u00fcksi ei piisa, lisaks on vajalik ka mingite v\u00e4liste tegurite toime. Sellised haigused ei p\u00e4randu selgelt p\u00f5lvest p\u00f5lve edasi, aga kipuvad \u00fches suguv\u00f5sas sagedamini esinema (n\u00e4iteks reuma, suhkurt\u00f5bi, kasvajad).<\/p>\n\n\n\n 3. V\u00e4listeguritest <\/strong>s\u00f5ltuvad haigused, mille vallandajaiks on ainult v\u00e4lised ehk omandatud tegurid (n\u00e4iteks nakkushaigused).<\/p>\n\n\n\n Kuigi kirjeldatakse ka p\u00e4rilike mutatsioonidega epilepsiavorme, kuulub epilepsia oma tekkemehhanismidelt ennek\u00f5ike teise gruppi, mis t\u00e4hendab, et ta vajab k\u00fcll perekondlikku eelsoodumust, aga ei ole p\u00e4rilik haigus. Epilepsia arenemise m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra kaks peamist tegurit: esiteks isiku krambil\u00e4ve tase (p\u00e4rilik omadus), teiseks peaajuvigastus v\u00f5i muu ajutegevust h\u00e4iriv s\u00fcndmus (v\u00e4line tegur).<\/strong><\/p>\n\n\n\n Igal inimesel on mingi p\u00e4rilik krambil\u00e4vi ja seega v\u00f5imalus saada teatud tingimustes epileptiline hoog. Kui see l\u00e4vi on k\u00f5rge, siis on hoogude vallandumiseks vaja tugevamat ajutegevuse m\u00f5jutust. Kui see l\u00e4vi on v\u00e4ga madal, siis v\u00f5ivad epileptilised hood tekkida iseeneslikult. Epilepsiaga inimesi iseloomustabki enamasti niiv\u00f5rd madal krambil\u00e4vi, et mingi ajutegevust m\u00f5jutav s\u00fcndmus, mis sageli v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da isegi m\u00e4rkamatuks, v\u00f5ib neil kergemini kui teistel esile kutsuda epileptilise hoo. Samal ajal teisi ajutegevuse mehhanisme see l\u00e4vi ei m\u00f5juta.<\/p>\n\n\n\n Epilepsia vormid ja nende edasikandumise risk<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui suur siis on selle perekondliku eelsoodumusega haiguse edasikandumise oht? Sellele k\u00fcsimusele vastates tuleb silmas pidada, et risk pole kunagi olematu, mitte keegi pole kaitstud epileptiliste hoogude tekkimise eest. Epilepsia puhul loetakse taoliseks riskiks 0,5% ehk 1:200 ja ohu suurenemist v\u00f5rreldakse just selle n\u00e4itajaga.<\/p>\n\n\n\n S\u00fcmptomaatilise<\/strong> epilepsia (strukturaalne\/metaboolne) puhul on tegemist epileptiliste hoogudega, mis on tekitatud ajukoores oleva p\u00fcsiva kahjustuskolde poolt. Kolle ise on ajutrauma v\u00f5i muu peaajukahjustuse tagaj\u00e4rg.<\/p>\n\n\n\n Arusaadavalt on selles grupis p\u00e4rilikkuse osa k\u00f5ige v\u00e4iksem, aga siiski pisut suurem kui keskmiselt elanikkonnas. Kui \u00fchel vanemal on epilepsia, siis lapse haigestumisrisk on 1\u20132%. Lisaks j\u00e4lgitakse haigestumisriski haige \u00f5dede-vendade seas. Selle haigusvormi korral on nende haigestumisrisk umbes 4%.<\/p>\n\n\n\n Teadmata p\u00f5hjusega<\/strong> epilepsia. K\u00f5ige sagedamini (umbes 60% juhtudest) esineb olukordi, kus arstid ei suuda selgitada selget epilepsia tekkep\u00f5hjust, patsiendil pole kunagi olnud tugevat peaajutraumat ega ka t\u00f5sist peaajuhaigust.<\/p>\n\n\n\n Kuigi selles grupis on epilepsia tekkemehhanismis tegu eelk\u00f5ige madalama krambil\u00e4vega ja taoline haigusvorm omab eelmisega v\u00f5rreldes suuremat edasikandumise ohtu, j\u00e4\u00e4b lapsele edasikandumise risk vaid 2\u20134% piiridesse. Pange t\u00e4hele: t\u00f5en\u00e4osus, et lapsel ei arene epilepsia, on 96\u201398%! \u00d5dede-vendade haigestumisrisk on sarnaselt eelmise r\u00fchmaga umbes 4%.<\/p>\n\n\n\n Geneetiline<\/strong> epilepsia on haiguse selline vorm, mille puhul hoogude iseloom ja elektroentsefolograafia (EEG) leid erineb m\u00f5nev\u00f5rra muudest selle haiguse vormidest. N\u00e4idetena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua absaansepilepsia, m\u00fcokloonilise epilepsia jms. Geneetilist epilepsiat esineb suhteliselt harva ja haigus avaldub peamiselt lapseeas, hiljemalt murdeeas.<\/p>\n\n\n\n Selles grupis on edasikandumise risk k\u00f5ige suurem. Kui \u00fchel vanematest on geneeetiline epilepsia, siis lapse haigestumisrisk on 3\u20136%; taas pange t\u00e4hele, et terveksj\u00e4\u00e4mise t\u00f5en\u00e4osus on seega 94\u201397%!<\/p>\n\n\n\n Oluliselt suurem on lapse haigestumise oht, kui lapse m\u00f5lemad vanemad on geneetilise epilepsiaga, haigestumisrisk on siis 20\u201330%. Lastele, kelle isal on epilepsia, on edasikandumise oht v\u00e4iksem kui lastele, kelle emal on epilepsia. \u00d5dede-vendade haigestumisrisk on umbes 10%.<\/p>\n\n\n\n Epilepsia ja selle ravi<\/strong><\/p>\n\n\n\n Miks on vaja epilepsiat ravida?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Epileptilised hood on haigele traumaohtlikud. V\u00e4ga pikad ja sagedased hood kahjustavad aju. Hooj\u00e4rgsed vaevused segavad igap\u00e4evast tegevust ja v\u00e4hendavad t\u00f6\u00f6v\u00f5imet. Epilepsia lapseeas v\u00f5ib p\u00e4rssida lapse arengut, \u00f5ppimisv\u00f5imet, k\u00e4itumist.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5ningatel t\u00f6\u00f6aladel ei lubata epilepsiahaigel t\u00f6\u00f6tada. Lisaks katkeb epilepsiadiagnoosiga haigel \u00f5igus juhtida s\u00f5idukeid (\u00f5igus v\u00f5idakse taastada, kui viimasest hoost on m\u00f6\u00f6dunud \u00fcks aasta (B kategooria)).<\/p>\n\n\n\n Epilepsiaravimite regulaarne tarvitamine soodustab hoogude lakkamist.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kuidas on v\u00f5imalik epilepsiat ravida?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kuna epileptiline kolle v\u00f5ib paikneda eri kohtades ajus, siis avalduvad ka hood mitmeti. Seega sobib \u00fchele haigele paremini \u00fcks, teisele teine ravim. Ravi on v\u00f5imalik l\u00f5petada, kui hood pole enam kordunud ja EEG on epileptiliste avaldusteta.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5ningatel harvadel juhtudel on v\u00f5imalik epilepsiat ravida ka kirurgiliselt. Seda tehakse vaid siis, kui ravimid pole aidanud ning epileptiline kolle asub aju piirkonnas, kust seda on v\u00f5imalik eemaldada.<\/p>\n\n\n\n Millised on epilepsiaravimite tarvitamise p\u00f5him\u00f5tted?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Epilepsia ravimisel on k\u00f5ige olulisem epilepsiavastaste ravimite korrap\u00e4rane<\/strong> ja pidev<\/strong> tarvitamine. V\u00e4ga t\u00e4htis on meelde j\u00e4tta, et epilepsia ravi toimub pikka aega<\/strong> \u2014 ravimeid ei v\u00f5eta kuurina nagu antibiootikume, vaid pikaaegselt, aastaid, iga p\u00e4ev ning \u00fchel ja samal ajal.<\/p>\n\n\n\n Oluline on teada, et suu kaudu sisse v\u00f5etud ravim j\u00f5uab seedes\u00fcsteemist verre, millega kandub vajalikku m\u00f5jupiirkonda (epilepsia puhul peaajju). Selleks, et ravim m\u00f5juks, peab ravimit veres olema pidevalt kindel hulk. Ravimi kogus veres ei tohi \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul langeda liiga madalale, sest siis ravim lihtsalt ei toimi. Seega tuleb ravimeid v\u00f5tta regulaarselt ja samadel kellaaegadel. <\/strong>Et ravimi v\u00f5tmine ei ununeks, tuleks see seostada mingi igap\u00e4evase tegevusega, nt s\u00f6\u00f6misega, hammaste pesemisega vms. Soovitame tablettide \u00fcle arvet pidada, nt n\u00e4dalaks topsidesse v\u00e4lja jagada, et v\u00f5etud ravimite \u00fcle oleks \u00fclevaade ka hiljem. Epilepsiavastased ravimid ei tekita s\u00f5ltuvust, v\u00e4lja arvatud bensodiasepiinid.<\/p>\n\n\n\n Kui mingil p\u00f5hjusel kohe p\u00e4rast ravimi(te) v\u00f5tmist see v\u00e4lja oksendatakse, tuleb ravim uuesti v\u00f5tta.<\/strong> See pole j\u00f5udnud ju veel verre imenduda!<\/p>\n\n\n\n Kuidas arst ravi juhib?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Epileptiline hoog v\u00f5ib olla ka m\u00f5ne teise haiguse v\u00e4ljendus, seet\u00f5ttu tuleb k\u00f5igepealt v\u00e4lja selgitada, kas pole tegemist mingi muu haigusega. Kui ollakse kindlad, et inimesel pole mingit koheselt diagnoositavat haigust, siis tavaliselt \u00fche hoo j\u00e4rel ravimeid ei m\u00e4\u00e4rata. K\u00fcll aga soovitatakse j\u00e4lgida elustiili \u2014 hoida rangemalt une-\u00e4rkveloleku r\u00fctmi, mitte tarvitada alkoholi jms (magamatus ja alkoholitarvitamine soodustavad hoogude teket).<\/p>\n\n\n\n Kahjuks j\u00e4rgneb umbes pooltel inimestel esimesele hoole ka teine. See viitab kindlalt ravi vajalikkusele.<\/p>\n\n\n\n Epilepsiavastaseid ravimeid on mitmeid ja neist sobivaima leidmine on arsti \u00fclesanne koost\u00f6\u00f6s patsiendiga<\/strong>. Ravimi valik s\u00f5ltub hoo\u00a0 t\u00fc\u00fcbist. Epilepsiavastaste ravimite annuseid suurendatakse ja v\u00e4hendatakse j\u00e4rk-j\u00e4rgult. Ravi eesm\u00e4rk on hoogude hoidmine kontrolli all. Sageli saadakse hood kontrolli alla \u00fchte ravimit tarvitades (ca <\/em>50% juhtudest). Harvem peab kasutama mitut ravimit \u00fcheaegselt. Ravi alguses ei pruugi ravimi annus (st hulk veres) olla piisav. Annust t\u00f5stetakse kuni hoogude lakkamiseni v\u00f5i talumatute k\u00f5rvaltoimete tekkimiseni. Seega tuleb j\u00e4lgida nii hoogusid kui k\u00f5rvaltoimeid. Haigel tuleb selleks hoolikalt pidada hoogude p\u00e4evikut<\/a> .<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui ravi foonil hoog kordub, tuleb \u00fchendust v\u00f5tta (1\u20132 n\u00e4dala jooksul) oma neuroloogiga ning raviskeem \u00fcle vaadata. Kui hoog kordub seet\u00f5ttu, et ravimite v\u00f5tmine oli ebaregulaarne, tuleb seda kindlasti arstile \u00f6elda!<\/p>\n\n\n\n Kui hoogusid enam pole, hakatakse ravimi \u00e4raj\u00e4tmist kaaluma p\u00e4rast 3 kuni 5 aasta m\u00f6\u00f6dumist viimasest hoost.<\/p>\n\n\n\n